Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Jehoova oli Aabrahami kõigiti õnnistanud,
2
siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses kõige üle, mis tal oli: "Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!
3
Mina vannutan sind Jehoova, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et sa mu pojale ei võta naist kaananlaste tütreist, kellede keskel ma elan,
4
vaid et sa lähed minu maale ja mu sugulaste juure ning võtad sealt naise mu pojale Iisakile!"
5
Aga sulane ütles temale: "Võib-olla naine ei taha mulle järgneda siia maale. Kas ma siis tõesti pean su poja viima tagasi maale, kust sa oled ära tulnud?"
6
Siis ütles Aabraham temale: "Hoia, et sa ei vii mu poega sinna tagasi!
7
Jehoova, taeva Jumal, kes mind võttis mu isakojast ja mu sünnimaalt ja kes mulle rääkis ning vandus, üteldes: Sinu soole ma annan sellesinase maa! - tema ise läkitab oma ingli sinu ees, et saaksid sealt mu pojale naise võtta.
8
Aga kui naine ei taha sulle järgneda, siis oled sa sellest mu vandest vaba. Ainult ära vii mu poega sinna tagasi!"
9
Siis sulane pani käe oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus temale selle kõne kohaselt.
10
Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.
11
Seal laskis ta õhtul kaamelid põlvili heita väljaspool linna veekaevu juures sel ajal, kui veeviijad välja tulid,
12
ning ütles: "Jehoova, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see mul täna korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!
13
Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tütred tulevad vett viima.
14
Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: Kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua? ja kes vastab: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid! - on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud."
15
Ja veel enne kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tuli välja Rebeka, kes oli sündinud Betuelile, Aabrahami venna Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus õlal.
16
Ja tütarlaps oli väga ilusa välimusega, alles neitsi ja mehe poolt puutumata. Ta läks alla allika juure, täitis kruusi ja tuli üles.
17
Siis jooksis sulane temale vastu ning ütles: "Anna mulle oma kruusist pisut vett rüübata!"
18
Tema vastas: "Joo, mu isand!" Ja ta tõstis kähku kruusi alla oma käele ning andis temale juua.
19
Ja olles temale juua annud, ütles ta: "Ma ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud."
20
Ja ta tühjendas kähku oma kruusi künasse ning jooksis jälle kaevule vett ammendama ja ammendas kõigile ta kaamelitele.
21
Mees aga silmitses teda vaikides, et mõista, kas Jehoova oli ta teekonna lasknud korda minna või mitte.
22
Ja kui kaamelid olid joonud, võttis mees kuldrõnga, pooleseeklilise, ja kaks käevõru ta käte jaoks, kümme kuldseeklit väärt,
23
ning küsis: "Kelle tütar sa oled? Ütle ometi mulle! Ons su isa kojas meile ööbimispaika?"
24
Ja ta vastas temale: "Mina olen Betueli, Naahori ja Milka poja tütar."
25
Ta ütles temale veel: "Niihästi õlgi kui muud loomasööta on meil küllalt, ööbimispaikagi on olemas."
26
Siis mees kummardas ja heitis Jehoova, ette
27
ning ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, mu isanda Aabrahami Jumal, kes mu isandale ei ole keelanud oma heldust ja tõde! Jehoova on mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!"
28
Aga tütarlaps jooksis ning teatas oma ema perele, mis oli sündinud.
29
Ja Rebekal oli vend, Laaban nimi; ja Laaban jooksis välja, mehe juure allikale.
30
Sest kui ta nägi rõngast ja käevõrusid oma õe kätel, ja kui ta oli kuulnud oma õe Rebeka sõnu, kes ütles: "Nõnda rääkis mulle see mees!" - siis ta läks selle mehe juure, ja ennäe, see seisis kaamelite juures allikal!
31
Ja ta ütles: "Tule sisse, Jehoova õnnistatu! Miks sa väljas seisad? Ma olen korda seadnud koja ja kaamelite paiga."
32
Mees tuli siis kotta ja Laaban päästis kaamelid lahti, andis õlgi ja toitu kaamelitele ning tõi vett tema ja ühes temaga olevate meeste jalgade pesemiseks.
33
Siis pandi temale rooga ette. Aga ta ütles: "Ma ei söö enne kui ma oma asja olen rääkinud!" Ja talle vastati: "Räägi!"
34
Siis ta ütles: "Mina olen Aabrahami sulane.
35
Jehoova on mu isandat väga õnnistanud, nõnda et ta on jõukaks saanud: ta on temale annud pudulojuseid ja veiseid, hõbedat ja kulda, sulaseid ja ümmardajaid, kaameleid ja eesleid.
36
Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale toonud, ja sellele on ta annud kõik, mis tal on.
37
Ja mu isand vannutas mind, üteldes: Sa ei tohi võtta mu pojale naist kaananlaste tütarde seast, kellede maal ma elan,
38
vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguvõsa juure ning sealt võtma naise mu pojale!
39
Aga mina ütlesin oma isandale: võib-olla naine ei tule minuga?
40
Siis ta vastas mulle: Jehoova, kelle palge ees ma olen käinud, läkitab oma ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et saad mu pojale naise võtta minu suguvõsast ja minu isakojast.
41
Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguvõsa juure, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.
42
Ma jõudsin täna allika juure ja ütlesin: Jehoova, mu isanda Aabrahami Jumal, kui sa nüüd tahad korda saata mu teekonna, mida ma käin,
43
siis vaata, ma seisan veeallika juures: kui üks neitsi tuleb vett viima ja ma temale ütlen: Anna mulle oma kruusist pisut vett juua!
44
ja kui tema mulle vastab: Joo ise, ja ma ammendan ka su kaamelitele! siis on tema see naine, kelle Jehoova on määranud mu isanda pojale.
45
Veel enne kui olin kõneluse iseenesega lõpetanud, vaata, siis tuli Rebeka, kruus õlal, ja läks alla allika juure ning ammendas vett. Ja ma ütlesin temale: Anna mulle juua!
46
Siis ta tõstis kähku kruusi õlalt alla ning ütles: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid. Ja mina jõin ning tema jootis mu kaameleid.
47
Ja ma küsisin temalt ning ütlesin: kelle tütar sa oled? Ja tema vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja tütar. Siis ma panin temale rõnga ninasse ja käevõrud kätele,
48
kummardasin ning heitsin Jehoova ette ja kiitsin Jehoovat, oma isanda Aabrahami Jumalat, kes mind oli juhatanud õigele teele, et saaksin võtta oma isanda vennatütre ta pojale.
49
Ja kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis ütelge mulle. Aga kui mitte, ütelge sedagi mulle, ja ma pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!"
50
Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning ütlesid: "Jehoovalt on see asi alguse saanud! Me ei või sulle sõnagi lausuda, ei halba ega head.
51
Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Jehoova on ütelnud!"
52
Kui Aabrahami sulane kuulis nende sõnu, siis ta kummardas maani Jehoova ees.
53
Ja sulane võttis välja hõbe- ja kuldriistad ja riided ning andis Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.
54
Siis nad sõid ja jõid, tema ja mehed, kes ühes temaga olid, ja nad ööbisid seal. Aga hommikul, kui nad olid tõusnud, ütles ta: "Saatke mind nüüd mu isanda juure!"
55
Aga tütarlapse vend ja ema vastasid: "Jäägu tütarlaps veel mõneks ajaks, kas või kümneks päevakski meie juure. Siis sa võid minna."
56
Kuid tema ütles neile: "Ärge mind viivitage, sest Jehoova on lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et saaksin minna oma isanda juure!"
57
Siis nad ütlesid: "Me kutsume tütarlapse ja küsime tema suust!"
58
Ja nad kutsusid Rebeka ning küsisid temalt: "Kas tahad minna ühes selle mehega?" Ja ta vastas: "Ma lähen!"
59
Siis nad saatsid ära oma õe Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami sulase ja tema mehed.
60
Ja nad õnnistasid Rebekat ning ütlesid temale: "Õeke, sinust tulgu tuhat korda kümme tuhat, ja sinu sugu vallutagu oma vihameeste väravad!"
61
Siis Rebeka ja tema tüdrukud tõusid, istusid kaamelite selga ning järgnesid mehele. Nõnda võttis sulane Rebeka ja läks.
62
Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas Lõunamaal.
63
Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema; ja kui ta oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tulid kaamelid!
64
Kui Rebeka oma silmad üles tõstis ja nägi Iisakit, siis ta laskus kaameli seljast
65
ning küsis sulaselt: "Kes on see mees, kes meile väljal vastu tuleb?" Ja sulane vastas: "See on mu isand!" Siis Rebeka võttis loori ja kattis ennast.
66
Ja sulane jutustas Iisakile kõigest, mis ta oli teinud.
67
Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta võttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda. Nõnda leidis Iisak troosti pärast oma ema surma.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Sel ajal läks Jeesus viljast läbi hingamispäeval. Aga tema jüngritel oli nälg ja nad hakkasid päid katkuma ja sööma.
2
Kui variserid seda nägid, ütlesid nad temale: "Vaata, sinu jüngrid teevad, mida ei sünni teha hingamispäeval!"
3
Aga tema ütles neile: "Eks te ole lugenud, mis Taavet tegi, kui temal ja ta kaaslastel nälg oli,
4
kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad, mida süüa ei olnud luba temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?
5
Või eks te ole käsuõpetusest lugenud, et preestrid rikuvad hingamispäeval pühakojas hingamispäeva ja on ometigi süüta?
6
Kuid ma ütlen teile, et siin on see, kes on suurem kui pühakoda!
7
Aga kui te teaksite, mis see on: Ma tahan halastust, aga mitte ohvrit! siis te ei oleks hukka mõistnud süütumaid.
8
Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand!"
9
Ja kui ta läks sealt eemale, tuli ta nende kogudusekotta.
10
Ja vaata, seal oli inimene kuivanud käega. Ja nad küsisid temalt ning ütlesid: "Kas sünnib terveks teha hingamispäeval?" Nad mõtlesid ta peale kaevata.
11
Aga tema ütles neile: "Kes on teie seast inimene, kellel on üksainus lammas, ja kui see kukub auku hingamispäeval, et ta temast ei haara kinni ega tõmba teda välja?
12
Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel! Sellepärast sünnib küll teha head hingamispäeval!"
13
Siis ta ütles sellele inimesele: "Siruta oma käsi!" Ja ta sirutas. Ja see sai jälle terveks otsegu teine.
14
Siis variserid läksid välja ja pidasid nõu tema vastu, kuidas teda hukka saata.
15
Aga kui Jeesus seda sai teada, läks ta sealt ära. Ja paljud järgisid teda, ja ta tegi nad kõik terveks;
16
ja ta hoiatas neid kõvasti, et nad temast avalikult ei räägiks,
17
et läheks täide, mis on üteldud prohvet Jesaja kaudu:
18
"Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armas, kellest mu hingel on hea meel! Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile kohut.
19
Ta ei riidle ega kisenda, ja ta häält ei kuulda uulitsail.
20
Rudjutud pilliroogu ta ei murra katki ja suitsvat tahti ta ei kustuta ära, kuni ta on õigluse jalule seadnud;
21
ja paganad panevad oma lootuse tema nime peale!"
22
Siis toodi tema juure seestunu, kes oli pime ja keeletu. Ja ta tegi tema terveks, nõnda et keeletu rääkis ja nägi.
23
Ja kõik rahvas hämmastus ning ütles: "Kas see vahest ei ole Taaveti poeg?"
24
Aga kui variserid seda kuulsid, ütlesid nad: "Seesinane ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli, kurjade vaimude peamehe abil!"
25
Et aga Jeesus nende mõtteid mõistis, ütles ta neile: "Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima.
26
Kui nüüd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis võib tema riik püsida?
27
Ja kui mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need välja? Sellepärast peavad nemad olema teile kohtumõistjaiks.
28
Aga kui mina Jumala Vaimuga kurjad vaimud välja ajan, siis on juba Jumala riik teie juure tulnud.
29
Või kuidas võib keegi minna vägeva kotta ja riisuda tema riistu, kui ta enne ei seo seda vägevat? Alles siis ta saab riisuda tema maja.
30
Kes ei ole minuga, see on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see pillab laiali.
31
Seepärast ma ütlen teile: Iga patt ja jumalapilge antakse inimestele andeks; aga Püha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks.
32
Ja kes iganes räägib sõna Inimese poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks, ei selles maailmas ega tulevases.
33
Kas tunnistage puu heaks ja ta vili heaks, või tunnistage puu halvaks ja ta vili halvaks. Sest puud tuntakse tema viljast.
34
Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad? Sellest, mida süda on täis, sellest räägib suu.
35
Hea inimene toob südame heast tagavarast esile head, ja halb inimene toob halvast tagavarast esile halba.
36
Ent ma ütlen teile, et inimesed peavad kohtupäeval aru andma igaühest tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.
37
Sest su sõnust arvatakse sind õigeks ja su sõnust mõistetakse sind hukka."
38
Siis vastasid temale mõningad kirjatundjad ja variserid ning ütlesid: "Õpetaja, me tahame sinult näha tunnustähte."
39
Aga tema kostis ja ütles neile: "See kuri ja abielurikkuja tõug otsib tunnustähte, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona tunnustäht.
40
Sest otsegu Joona oli valaskala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.
41
Niinive mehed astuvad kohtus esile ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistavad teda, sest nad parandasid meelt Joona jutluse tõttu. Ja vaata, siin on enam kui Joona!
42
Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtus ühes sellesinase sugupõlvega ja süüdistab Teda, sest ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on enam kui Saalomon!
43
Kui rüve vaim on inimesest väljunud, käib ta kuivi paiku mööda ja otsib hingamist, aga ei leia.
44
Siis ta ütleb: Ma lähen tagasi oma kotta, kust ma väljusin! Ja kui ta tuleb, leiab ta selle tühja olevat, pühitud ja ehitud.
45
Siis ta läheb ja võtab enesega kaasa teist seitse vaimu, kes on temast kurjemad; ja kui nad sisse tulevad, elavad nad seal. Ja selle inimese viimne lugu läheb pahemaks kui esimene. Nõnda käib ka selle kurja sugupõlve käsi."
46
Kui ta rahvale veel rääkis, vaata, siis seisid ta ema ja ta vennad õues ja tahtsid temaga rääkida.
47
Siis ütles keegi temale: "Vaata, su ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sinuga rääkida!"
48
Tema aga vastas ja ütles sellele, kes seda temale teatas: "Kes on mu ema ja kes on mu vennad?"
49
Ja ta sirutas oma käe jüngrite poole ning ütles: "Vaata, siin on mu ema ja mu vennad!
50
Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema!"
