1
Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.
2
Ja Assuri kuningas läkitas Laakisest Jeruusalema kuningas Hiskija vastu ülemjoogikallaja suure väehulgaga, kes jäi peatuma Ülatiigi veejuhtme juure, mis on Vanutajavälja maantee ääres.
3
Siis läksid välja tema juure Eljakim, Hilkija poeg, kes oli kojaülem, kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg.
4
Ja ülemjoogikallaja ütles neile: "Ütelge ometi Hiskijale: nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: mis lootus see on, mida sa hellitad?"
5
Sa arvad, et paljad sõnad on nõu ja jõud võitluseks! Kelle peale sa nüüd loodad, et oled mulle vastu hakanud?
6
Vaata, sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub! Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas kõigile, kes loodavad tema peale!
7
Või kui sa mulle ütled: Meie loodame Jehoova, oma Jumala peale! kas pole siis mitte Tema see, kelle ohvrikünkad ja altarid Hiskija kõrvaldas, üteldes Juudale ja Jeruusalemale: selle altari ees te peate kummardama!?
8
Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!
9
Kuidas sa siis saaksid tagasi tõrjuda asevalitseja, ühe mu isanda vähimaist sulaseist? Aga sa loodad Egiptuse, tema sõjavankrite ja ratsanike peale!
10
Kas ma siis nüüd Jehoovata olen tulnud selle maa vastu, et seda hävitada? Jehoova ise ütles mulle: mine sinna maale ja hävita see!
11
Siis ütlesid Eljakim, Sebna ja Joa ülemjoogikallajale: "Räägi ometi oma sulastega aramea keelt, sest me mõistame seda, aga ära räägi meiega juudi keelt müüri peal oleva rahva kuuldes!"
12
Kuid ülemjoogikallaja vastas: "Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvaile meestele, kes ühes teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!"
13
Ja ülemjoogikallaja astus ette ja hüüdis valju häälega juudi keeli ning ütles: "Kuulge suurkuninga, Assuri kuninga sõnu!
14
Nõnda ütleb kuningas: ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa!
15
Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale, üteldes: Jehoova päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!
16
Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juure, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,
17
kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane, vilja ja viina maa, leiva ja viinamägede maa -
18
muidu ässitab teid Hiskija ja ütleb: Jehoova päästab meid! Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?
19
Kus on Hamati ja Arpadi jumalad? Kus on Sefarvaimi jumalad? Kas need päästsid Samaaria minu käest?
20
Kes kõigist nende maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova peaks päästma Jeruusalema minu käest!"
21
Aga nad vaikisid ega vastanud temale sõnagi, sest niisugune oli kuninga käsk, kes oli üelnud: "Ärge vastake temale!"
22
Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ja kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Aasafi poeg, Hiskija juure, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.
